Surveseadmetööd

  Hea külaline, oleme püüdnud sellel lehel kokkuvõtlikult käsitleda surveseadmete paigaldamisega seotud temaatikat. Teema on väga mitmekihline ning keerukas, seega ei püüagi me siinkohal anda väga põhjalikku ülevaadet vaid markeerida olulisema info ning mõisted. Rõhuasetus on surveseadme paigaldamisel ja remontimisel, illustreerimaks osapoolte kohustusi surveseadmetööde läbiviimisel.

Vähem on tähelepanu pööratud surveseadme tootmise ja turule toomisega seotud vastavushindamisele (mis on lahutamatult seotud CE märgisega). Kuna vastavushindamine võib päevakorda tõusta näiteks surveseadme ümberehitamisel või uue torustiku paigaldamisel ei saanud seda teemat siiski käsitlemata jätta.

Surveseadme ning surveseadmestiku turule laskmise, paigaldamise ja kasutamisega seotud teemade ringi reguleerib „Surveseadme ohutuse seadus“, mille alusel on kehtestatud kümmekond määrust. Olulisematele neist on viidatud tekstis jooksvalt.

 

DEFINITSIOON, LIIGITUS

 Surveseade on surveanum, torustik, ohutus- ja lisaseadis või muu seade, milles on ette nähtud rõhu tekkimine.Surveseadmestik on tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja funktsionaalse terviku

 Surveseadmed liigitatakse „Surveseadmete ohutuse seaduse“ alusel alljärgnevatesse gruppidesse:

I liik – surveseadmed, milles on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise sisemise töörõhu tekkimine ja millele kohaldatakse direktiivi 97/23/EÜ.

II liik – seeriaviisiliselt valmistatavad lihtsad surveanumad, millele kohaldatakse direktiivi 87/404/EMÜ

III liik – transporditavad surveseadmed, mille nõuded tulenevad vastavatest rahvusvahelistest konventsioonidest ning millele kohaldatakse direktiivi 1999/36/EÜ

IV liik – aerosooliballoonid, välja arvatud aerosooliballoonid, mille maht on väiksem kui 50 milliliitrit, metallist aerosooliballoonid, mille maht on suurem kui 1000 milliliitrit, kaitsva kattega klaasist või mittekillustuvast plastist aerosooliballoonid, mille maht on suurem kui 220 milliliitrit, ja kaitsva katteta klaasist või killustuvast plastist aerosooliballoonid, mille maht on suurem kui 150 milliliitrit ja millele kohaldatakse direktiivi 75/324/EMÜ.

V liik – plahvatus- või tuleohtliku, väga tuleohtliku, eriti tuleohtliku, mürgise või väga mürgise vedeliku (edaspidi ohtlik vedelik ) anumad, milles rõhu tekitab vedelikusamba kõrgus või hüdrauliline löök;

VI liik muud surveseadmed, mis ei kuulu I–V liiki .

 

Siinkohal on paslik märkida, et firma Tigweld OÜ tegevus ja pädevus on seotud I liiki surveseadmete paigaldamise, remontimise ja ümberehitamisega.

Juhime tähelepanu, et mitte kõik surveseadmed, mis on ette nähtud taluma üle 0,5 baarist rõhku ei liigitu I liiki surveseadmete alla. Välistused tulenevad Euroopa Liidu direktiivist 97/23/EÜ (ja on loetletud lõigu lõpus viidatud määruses).

Näiteks:

  • seadmed, mis on paigaldatud riigikaitselisel otstarbel või asuvad laevadel ja lennukitel;
  • magistraaltorustikud, veevarustus-, veejaotus- ja -tühjendustorustikud, küttegaasitorustikud jm.

Täpsemalt saab lugeda majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusest „Nõuded surveseadmele ning selle nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord „.

 

NÕUDED SURVESEDMELE, KATEGOORIAD, VASTAVUSHINDAMINE JA CE-MÄRGIS

 

Surveseadet tuleb kavandada, projekteerida, valmistada, ladustada, paigaldada, täita ja ümber ehitada ning seda tuleb remontida, hooldada, vedada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda.

 Lähtuvalt ohu määrast liigitatakse surveseadmed kategooriatesse (I, II, III, IV).
Surveseadme kategooria on aluseks vastavushindamise mooduli valikul ja rakendamisel.
Erinevate kategooriate puhul kasutatavad vastavushindamise protseduurid (moodulid) on järgmised:

1) I kategooria – moodul A;
2) II kategooria – moodul A1 või D1 või E1;
3) III kategooria – moodul B1+D või B1+F või B+E või B+C1 või H;
4) IV kategooria – moodul B+D või B+F või G või H1.

 Vastavushindamise läbinud surveseadmed ja seadmestikud CE-märgistatakse. Siinkohal tuleks pöörata tähelepanu asjaolule, et CE-märgistada tohib ainult selliseid seadmeid millistel see on nõutud ja märgistada ei tohi seadmeid, mis puhul seda ei nõuta.

(NB! Surveseadmete märgistamise nõue tuleneb mitmest direktiivist. Tuleks selgitada milline direktiiv küsitaval juhul rakendub. Näiteks lihtsatele seeriaviisiliselt toodetavatele surveanumatele kohaldub direktiiv 87/404/EMÜ, küttegaasiseadmetele direktiiv 90/396/EMÜ jne.)

Üldistatult ei lähe CE märgistuse alla torustikud läbimõõduga kuni DN25 ja/või torustikud, millede lubatud suurim töörõhk jääb alla 10 bar. Nagu juba märgitud on tegemist üldistusega, surveseadme kategooria hindamisel peab lähtuma konkreetse seadme parameetritest, kuna õigusaktist (majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusest „Nõuded surveseadmele ning selle nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“) tulenevalt on liigitamise aluseks mitmeid kriteeriume. Olulisemad neist on alljärgnevad:

  • surveanumas kasutatava fluidiumi (kemikaali, aine) omadused ja ohtlikkus, „Kemikaaliseaduse“ mõistes. (Grupi 1 kemikaalide, kui ohtlikele kemikaalide, käitlemisele on kehtestatud rangemad nõuded);
  •  surveseadme (anumad) suurima lubatud töörõhu (PS) ja mahu (V) korrutis;
    surveseadme (torustikud) suurima lubatud töörõhu (PS) ja toru läbimõõdu (DN) korrutis;
  • eraldi on välja toodud leegiga kuumutatavad surveseadmed, millel on risk üle kuumeneda.

Täpse surveseadme kategooria määratamisel on aluseks määruse lisas olevad diagrammid.

Kui seadmestiku parameetrid on tabelis ja määruses toodud piirmääradega võrdsed või madalamad, siis seadmestikule kategooriat ei määrata ning vastavushindamine pole nõutud. Sellist surveseadmestikku ei tohi CE märgistada.

Surveseadmed mida ei ei tohi CE märgistada, peavad olema valmistatud liikmesriigi head inseneritava kohaselt, samuti olema tootja poolt märgistatud ning varustatud kasutusjuhendiga.

 OSAPOOLTE KOHUSTUSED SURVESEADME PAIGALDAMISEL, REMONTIMISEL JA ÜMBEREHITAMISEL, REGISTREERITAVAD SURVESEADMED

 

1. Surveseadme tootja peab tagama, et surveseadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda.

Surveseadme tootja

  • viib läbi vastavushindamise protseduuri, mille valik sõltub surveseadme kategooriast (majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus „Nõuded surveseadmele ning selle nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord „);
  • märgistab surveseadme nõuetekohaselt;
  • varustab selle kasutusjuhendiga.

 

2. Surveseadme omanik/ valdaja peab tagama, et surveseadme paigaldamine, remontimine, ümber ehitamine ning kontrollimine ei ohusta inimest, vara ega keskkonda ning vastutab selle eest, et surveseade on tehniliselt korras ja seda kasutatakse ettenähtud otstarbel ja viisil.

Surveseadme omanik/valdaja

  • kontrollib, et surveseade on nõuetekohaselt märgistatud, läbinud vastavushindamise ning omab kasutusjuhendit;
  • tellib/ koostab surveseadme paigaldamisel surveseadme paigaldusprojekti (majandusministri määrus „Nõuded surveseadmetöödele“);
  • veendub, et seadme paigaldajal on selleks vastav pädevus ja õigus;
  • registreerib surveseadme, kui see kohustub tuleneb seadusest (majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus „Surve- ja tõsteseadmete ning gaasipaigaldiste registreerimise kord“);
  • määrab registreeritavale surveseadmele kasutamise järelevaataja;
  • teostab vajalikus mahus ja sageduses surveseadme tehnilist kontrolli (majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus „Surveseadme tehnilise kontrolli teostamise kord ja sagedus“).

Registreerimisele kuuluvad surveseadmed

(„Surveseadme ohutuse seadus“, § 16)

1) aurukatel, mille töörõhk on üle 1,0 baari või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;

2) kuumaveekatel, mille töötemperatuur on üle 120 °C või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;

3) vedelikukatel, mille töötemperatuur on üle vedeliku keemistemperatuuri rõhul 1,0 baari või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;

4) ohtlikku gaasi või vedelikku sisaldav anum, mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500;

5) ohutut gaasi või kuuma vett (üle 110 °C) sisaldav anum, mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 10 000;

6) ülekuumendatud auru torustik siseläbimõõduga üle 70 millimeetri, kui selles on rõhk üle 39 baari;

7) kuuma vee või küllastunud auru torustik siseläbimõõduga üle 70 millimeetri, kui selles on rõhk üle 80 baari;

8) ülekuumendatud auru torustik siseläbimõõduga üle 100 millimeetri, kui selles on rõhk 16–39 baari;

9) kuuma vee või küllastunud auru torustik siseläbimõõduga üle 100 millimeetri, kui selles on rõhk 16–80 baari;

10) I liiki ja käesoleva seaduse § 6 lõike 2 alusel kehtestatud korras kõrgemasse kui I kategooriasse klassifitseeritav meditsiinigaasisüsteem;

11) ohutu gaasi torustik, mille suurima töörõhu (baarides) ja nominaalse ristlõikepindala (ruutmillimeetrites) korrutis on suurem kui 10 6 ;

12) ohtliku gaasi torustik, mille suurima töörõhu (baarides) ja nominaalse ristlõikepindala (ruutmillimeetrites) korrutis on suurem kui 10 4 , ja ohtliku vedeliku torustik siseläbimõõduga alates 150 millimeetrist ;

13) ohtliku vedeliku paikne mahuti mahuga üle 5 kuupmeetri ja ohtliku vedeliku veoanum mahuga üle 2,5 kuupmeetri.

 

Välistused (täpsemalt vt seadust):

  • registreeritavaks surveseadmeks ei loeta III liigi surveseadet;
  • kui torustik on nii „Survesedame ohutuse seaduse“ alusel registreeritav surveseade , kui ühtlasi küttegaasipaigaldis „Küttegaasi ohutuse seaduse“ mõistes, ei kohaldata sellisele torustikule registreeritava surveseadme suhtes kehtivaid nõudeid („Surveseadme ohutuse seaduse mõistes“).

 

3. Surveseadmetöö tegija peab surveseadmetööde tegemisel järgima ohutusnõudeid ning paigaldama surveseadme nii, et surveseadmega liituvaid surveanumaid, ohutusseadiseid ja lisaseadiseid ning torustikke saab nõuetekohaselt kasutada, hooldada, kontrollida ja remontida.

 

Surveseadmetöö tegija

  • peab olema varustatud keevitustöödeks vajalike asjakohaste töövahendite ja -seadmetega;
  • määrab pädeva ja vastavat tunnistust omava surveseadmetöid juhtiva isiku;

Seadusest tulenevalt peab surveseadet paigaldama, remontima ja ümber ehitama surveseadmetöid juhtiva isiku juhendamise ja kontrolli all.

  • registreerib vastava tegevusala majandustegevuse registris,

Tigweld OÜ-l on õigus teostada surveseadmetöid. Registreeringu kehtivust saab kontrollida Majandustegevuse registrist: http://mtr.mkm.ee/

  • määrab keevitustööde koordinaatori;
  • tagab, et keevitustööde tegemisel osalevad isikud on võimelised tegema nõuetekohaseid püsiliiteid ning nende isikute pädevus on hinnanud tunnustatud erapooletu asutuse poolt;
  • viib läbi ja laseb hinnata surveseadme survetaluvust mõjutavate püsiliidete tegemise protseduurid (keevitusprotseduur ehk WPS);

Tunnustatud erapooletu asutus on Euroopa Liidu liikmesriigis asuv isik, kellele on antud õigus hinnata ja tõendada (surveseadme survetaluvust mõjutavate) püsiliidete tegemisel osalevate isikute ja protseduuride nõuetele vastavust.

Tunnustatud erapooletu asutuse vastavasisulist (personali sertifitseerimine ja vastavushindamine, keevitusprotseduuri heakskiitmine) akrediteeringut saab kontrollida Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehelt www.eak.ee

  • annab pärast surveseadme paigaldamise lõpetamist tööde tellijale (surveseadme omanikule/valdajale) üle seadme paigaldusdeklaratsiooni ja paigaldamist iseloomustava dokumentatsiooni (tööjuhised, WPS, materjalide sertifikaadid, keevitajate atesteerimistunnistused, kontroll, katsetamised jms).

Paigaldusdeklaratsioonil peab olema surveseadmetöö tegija kinnitus selle kohta, et seade on paigaldatud vastavalt nõuetele ja paigaldusprojektile. Paigaldusdeklaratsioon peab olema surveseadmetöid juhtiva isiku poolt allkirjastatud.